Rangi talu lugu.
Vanasti oli see popsikoht ja siin elas Suuremõisa kutsar Mihkel Rool (12.08.1847 - 1928) oma naise Kerstiga (sünd. Maar 16.04.1851 - 13.01.1905). Mihkli tööruumid asusid Suuremõisas lossi kõrval olevas valitsejamajas. Neil oli 7 last, kelledest Peet (sünd. 01.02.1873) jäi isakoju elama.
Peet tõi koju naise Liisa (sünd. Maar 12.04.1883 - 17.06.1943), kes oli aga kange naine olnud, tema sõna tuli alati vastuvaidlemata kuulata. Igal laupäeval aeti naabertalude lapsed saunalavale kokku (vana suitsusaun oli praeguse keldri kõrval teisel pool jõge), saun oli väga tuline olnud, viht pandi ringi käima ja igaüks sai oma jao.
Peet pidas tisleri ametit ja tema naine Liisa oli kangur tervele külale. Kuna talul oli põllumaad väga vähe, elatusid nad käsitööst. Peedul ja Liisal oli 8 last, kelledest Aleksander jäi isakoju elama.
1941 läks Rangi vana talu leekkuulist põlema ja põles maani maha kuna elanikud olid talgu korras külas heinal. Uus maja ehitati vana vundamendile, sai see aga veidi lühem, see eest aga laiem. (Vana vundamenti võid näha veel elumaja otsas sauna poolsel küljel). Koos muu kraamiga põlesid ära ka Liisa peened soometüüpi kangasteljed. Uued maatüüpi teljed tulid majja koos miniaga, Aleksandri naise Martaga, kes teljed isakodust kaasa tõi.
2. aprillil 1947 moodustati Vahtrepa külas kolhoos Sirp ja Vasar, esimeheks valiti Alfred Koppel. Kolhoosi kuulusid 32 majapidamist 95 liikmega, kellest tööealisi oli 45 (Endel Saar. Hiiumaa - Kiviajast tänapäevani). Kolhoosi kontor asus Rangi talus ja siin oli ka üks küla kahest telefonist, teine asus kolhoosi laudas.
Aleksandril ja Martal sündis tütar Anne, kes omakorda on minu mehe ema. Vot niimoodi olen mina sinna tallu sattunud.
Siin pildil on talu vana perenaine Marta Rool 1970-ndatel aastatel.
Küla lugu.
Päris vanal ajal 17.sajandil oli Vahtrepal olnud 2 sadamakohta, üks seal kus see praegugi veel on ja teine sadam oli olnud Matse talu maadel. 19.sajandi keskel oli siinne sadam Hiiumaa üks tähtsamaid sadamaid, mille kaudu oli kõige lühem ühendus mandriga. Siin on ehitatud ka 3 purjelaeva: 1-mastiline Olga ja kaks 2-mastilist, milledest ühe nimi oli Osilia, meenutab küla üks vanimaid elanikke Liidia. Laevad kuulusid jõukatele peredele Vahtrepa külast.
Merepinna kerkimise tõttu jäi sadam pikapeale aga madalaks ja selle asemele tehti uus sadam Heltermaale. Mõnda aega kasutati seda sadamat veel talitee lähtena, ent seegi kandus tasapisi ümber Heltermaale.
Vahtrepa küla juurde kuuluvad Vohilaid, Hõralaid ja Uuemererahu.
Muud huvitavat.
2004 a. leidsid Vahtrepa lähedal maanteeserva võsast puhastanud teetöölised kraavist eelmise sajandi algul ehitatud 76 millimeetrise jalaväekahuri aluse. Ajaloolased vedasid üle 200 kilo kaaluva lafeti Kärdlasse Hiiumaa muuseumi hoovile. Loe lisa ja vaata pilte: http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid17.html
Tähelepanuvääriv geoloogiline haruldus on Kallaste ehk Vahtrepa pank. Peaastangu pikkus on 400 m.
Kallaste panga ümbrus pakub huvi ka botaaniliselt, sest siin leidub harvaesinevaid taimi, nagu paesõnajalg, kaljukress, müür-raunjalg, kaljupuju, põisjalg, karvane naistepuna, tumepunane neiuvaip jmt.
|
